Eelsõna
Kutsun sind väikesele mõtterännakule sisekosmosesse. Käsitlen selles postituses nii manifesteerimist ennast kui ka erinevaid eksisteerimise “reaalsusi”. Postituse kirjutamise idee tuli erinevate allikate käsitlemise tulemusel ja nimetan siin mõned autorid, kellelt sain inspiratsiooni: Robert Monroe, William Buhlman, Michael Newton, Thomas Campbell ja Dandapani. Kõik eelmainitud autorid puudutavad vaimseid mõõtmeid ja minu mõttearendus on kokku pandud nende inimeste mõttekäikude alusel. Artikli lõpus saad lugeda mainitud autorite kohta lähemalt.
Mu eesmärk selle postitusega on aidata sul rohkem näha oma sisemist väge ja julgustada sul võtma rohkem vastutust oma elu eest. Selleks, et seada õiged ootused, ütlen kohe ära, et manifesteerimine pole lihtsalt mingi visualiseerimispraktika vaid sul tuleb päriselt tööd sisse panna. Mingeid shortcut‘e pole olemas.
Lisaks tahan sind samal ajal ka julgustada suurelt unistama ja ning elama oma potentsiaalile vääriliselt. Manifesteerimine on võimas vahend oma unistuste ja eesmärkide teostamiseks. Selleks, et see efektiivselt toimiks, tuleb esmalt mõista mõningaid printsiipe ja enda jaoks erinevad mõisted selgelt ära defineerida. Räägin siin postituses mis on mõtte jõud, millised on teatud universumi seadused ja kuidas oma teadvuse oskuslik juhtimine siin kõiges rolli mängib.
Enne kui edasi loed.. ✋
Räägin selles postituses jälle reinkarnatsioonist ja astraalmaailmadest. Võta või jäta, need on läbikäivad teemad.
Nagu ikka on iga postituse lugemise eelduseks avatud meel. Avatud meel näitab, et sa oled valmis juurde õppima. Siiski tea, et kõik mida sa siin loed on lihtsalt info ja pikslid ekraanil. Sa ei pea sellega nõustuma ja võid võtta seda kui lihtsalt arvamuslugu. Samas millegi pärast oled sa siia lehele jõudnud seda postitust lugema ja mul on hea meel.
Mulle meeldib mõelda oma meelest kui langevarjust. See töötab kõige paremini siis kui see on avatud. Soovitan proovida.
Sissejuhatus
Võtame siis selle manifesteerimise luubi alla. Kuidas on nii, et osadel õnnestub see vähese vaevaga ja osad ei saa näiliselt justkui üldse sellega hakkama? Ja mis asi on manifesteerimine? Kirjeldan kiirelt oma loo ja siis võtame definitsioonid ette.
Lähen korraks oma looga tagasi aastatesse 2010. Olin sel ajal veel üpris tugevalt materiaalsetele aspektidele keskendunud kuniks mu elus toimus võimas pöördepunkt mis mind korralikult raputas. Nimelt kaotasin 2010 aastal loodusjõududele väga lähedase inimese ja selle mõju mu endale ja mu lähisugulastele oli laastav kuid samas ka väga avardav. Kogesin depressiooni, raevu ja viha ning olin segaduses, sest sellist asja ei osanud ma nii vara oma elus ette näha. See avas ukse teispoolsuse uurimisse ja mida aastaid edasi, seda enam hakkasin vastu võtma väikeseid otsuseid, et oma elu paremini juhtida (sest elu võib ju faking lühike olla nagu see surma kogemus näitas). Peale selle tahtsin elu mõttest paremini aru saada. See hõlmas endast avatud meele arendamist ja järjest enam normidest välja astumist ning oma rajal käimist.
Aastate möödudes hakkasin aina enam tajuma eneseteadlikkuse suurenemist ja oma tõelist väge. Lihtsalt öeldes hakkasin taipama ja rohkem märkama kuidas mu mõtteviis mõjutab minu elu ja mind ümbritsevat. Kõige rabavam avastus mu jaoks oli see, et kui ma soovin oma elus midagi muuta, tuleb kõigeapealt alustada oma mõtete jälgimisest, alates esimesest keskendunud ideest (ja märgata ka korduvaid mõttemustreid) kuni kõikide asjade ilmumiseni oma elus. Iga objekt, sündmus ja suhe meie elus algas mõttena. Manifesteermise võti peitub jälgimises, reflekteerimises, visualiseerimises ning tegutsemises.
Sul on valik võtta täielik vastutus oma loova väe eest ja seeläbi ehitada teadlikult oma elu üles või siis mitte seda teha. Takistuseks oleme vaid me ise. Kõik vabandused ja näpuga näitamised on lihtsalt vabandused.. Samas mõistan ka seda, et vastutust ei taheta tihtipeale vastu võtta lihtsalt teadmatuse tõttu. Tahan selle postitusega veits avardada sinu silmaringi ja aidata sul mateeriast kaugemale näha.
Definitsioonid
Alljärgnev aitab minu mõttekäikudest ehk paremini aru saada. Nagu olen öelnud, siis ei pretenteeri ma kõiketeadja tiitlile. Mul on täpselt nagu sinulgi piiratud arusaam elust. Oleme pidevalt uusi teadmisi omandamas. Õppimine ei lõppe kunagi. Võid selle osa vahele jätta ja vajadusel siia tagasi kerida, et postituse sisust paremini aru saada. Siin on definitsioonid:
Allikas – kogu Universumi ja kogu loome allikas, mis väidetavalt tahtis ennast paremini tundma õppida ja mis jagas ennast lõpmatuteks individuaalseteks osadeks. Seda kutsutakse ka kui puhas Armastus, Grace, Jumal, you name it.
Mõte – osa Allikast. Akashi kroonikad ehk?! Mõte on minu praeguse piiratud arusaama järgi universaalne fenomen mida kasutavad kõik samamoodi (ja ühel ajal) ja mis on samaaegselt nagu tehas ja andmebaas. See talletab kõikide olevuste kõik mõttearendused, ideed, teod, uskumused, käitumised, väljaütlemised, tunded, emotsioonid ja kõik mida on võimalik talletada. Kõikidel inimhingedel on sellele ligipääs. Mõte koosneb ka erinevatest ruumidest. On olemas nö õnnelikud ruumid ja on ka kurvad või depressiivsed ruumid. Igal juhul on meil võimalik neid ruume külastades teadlikult ruumi uksed kinni panna ja valida endale sobiv ruum kus toimetada. Näiliselt tundub, et igal hingel on oma mõte, aga samas on ka kõigil ligipääs igaühe mõtete ja tunnete tajumisse.
Üliteadvus – Allika osa. Üliteadvust võib kirjeldada kui vaimset teadvust või mitteduaalset teadvust. Üliteadvus on loovuse, intuitsiooni, sügavate vaimsete kogemuste algpunkt.
Teadvus – Allika osa kuid see on koondunud üheks individuaalseks punktiks, mis on nagu rihma otsast lahti lastud treenimata koer, kelle huviks on avastada kõike ja kõiki. Teadvuse eesmärk on saada esmalt teadlikuks iseendast ja seeläbi oma olemusest ja ühendusest Allikaga. Öeldakse, et mõte on laiali. Vastupidi, teadvus on laiali, mõte püsib paigal. Teadvus liigub erinevate mõttekihtide vahel. Teadvus on enamasti orienteeritud meid ümbritsevale välisele, viie meelega tajutava maailmale.
Alateadvus – teadvuse alateadvustatud osa, sinu individuaalne kõvaketas, mis talletab kõiki kogemusi, järeldusi ja uskumusi. See salvestab kõik teadliku meele kogemused, olenemata sellest, kas neid kogemusi mäletatakse või mitte. Alateadvus on väga võimas ja see põhimõtteliselt juhib su elu. See on autopiloodi funktsiooni toetav kõvaketas, millel on piiramatult mälumahtu. Alateadvust defineeritakse ka meie intellektuaalne meel. See on mõistuse ja loogilise mõtlemise koht.
Mõistus, meel – osa alateadvusest. Sinu individuaalne ratsionaalne mõtteviis, mis on üles ehitatud varasematel kogemustel, järeldustel ja uskumustel. Funktsioneerib tihti autopiloodil.
Tähelepanu – sa oled millestki teadlik, tood selle oma teadvusesse. Teadlikkus.
Manifesteermine – teadliku otsuse tegemine, tahte arendamine, visioonile häälestumine, täieliku vastutuse võtmine mõtete ja tegude eest. Loomine läbi meele, mõtte ja Allika. Manifesteerimine on Allika väljendus.
Universum – erinevate üksteisesse sulandunud energiasageduste (resonantside) kogum. Füüsiline reaalsus on lihtsalt üks mitmetest tahketest ja mittetahketest eksisteerimise reaalsustest.
Reaalsus – ruum millesse su teadvus on parasjagu end häälestunud. Surma hetkel (surm kui selline fenomen on pelgalt inimmõistuse väljamõeldud definitsioon) liigub teadvus tahkest sagedusest peenemasse dimensiooni kus on mitmeid erinevaid reaalsuseid.
Konsensusreaalsus – stabiilne energiakonstruktsioon, mis on loodud paljude hingede kollektiivse jõu abil. Rõhk on sõnal stabiilne. Sellises reaalsuses pelgalt mõtet mõeldes kohe muutusi ei toimu. Leidub ka selliseid reaalsuseid kus mõte manifesteerub koheselt ja reaalsus on ebastabiilne (mõtle kuidas unenäod toimivad).
Teadlik unenägemine – sa oled teadlik, et sa näed und. Sa oled teadlik oma mõtetest ja oma tegudest ja saad unenäos oma keskkonda, inimesi ja loodusseadusi mõjutada.
Astraalprojektsioon – nö kehaväline kogemus, mis sarnaneb väga teadlikule unenägemisele, aga on siiski erinev ja palju stabiilsem. Teadlikust unenäost on võimalik üle minna astraalprojektsiooni. Astraali omadusteks on otsesed füüsilise maailmaga väga sarnased energiaduplikaatid. Näiteks võid kehast väljas olles kogeda peaaegu 1:1 sarnasust oma füüsilises kodus oleva ruumiga. Sa saad seal ruumis liikuda läbi seinte, uurida mis on seina sees ja kõige rabavam kirjeldus astraalist on see, kui sa vaatad kõrvalt kuidas su keha magab. Lisaks on võimalik astraalis täpselt samamoodi kõndida nagu füüsilises maailmas. Sa koged oma keha väga sarnaselt füüsilisele. Lisaks on astraalmaailmas võimalik sattuda ka täiesti suvalisse stseeni ja sa ei pruugi kohe vahet teha kas koged teadlikku unenägu või oled astraalis. Selleks, et kehavälist kogemust juhtida ja näiteks astraalis mediteerida on vaja tugevalt teadvust juhtida ja pidevalt nõuda üliteadvust.
Raamatut ei saa hinnata ainult selle kaane järgi
Siin on peidus rohkem kui silm seletab
Esimene samm teadlikul vaimsel teel on õppida nägema ilma silmadeta. Vahemärkusena tuleb veel mainida seda, et kõikide tee on nagunii vaimne, aga mitte alati pole see teadlik. Sinu mõistus on ainuke piirang suurema tajumisvõime arendamiseks. Suurem tajumisvõime võimaldab sul näha ilma silmadeta, ehk teisisõnu tajuda energia peenemaid sagedusi nagu aurasid ja isegi mõttevorme (ehk lugeda teiste mõtteid). Loomulikult pole see kõigile kohe kättesaadav ja siin tulebki esmalt aru saada miks see nii on.
Läänemaailmas on üldlevinud arusaam maailmast keskenduda peamiselt ainult mateeriale. See aga loob väga piiratud arusaama, mille tulemusel nähakse väga väikest tükki suuremast pildist. Kuidas on siis nii, et oleme justkui pimestatud ja näe oma silmaga tõde, milleks on mitmedimensiooniline universum? Raadiolained ja WiFi mida me silmaga ei näe on kõigest väike tipp ookeanis hulpivast jäämäest. Miks me siis ei näe selgelt, mis seal jäämäe allosas toimub?
Mis on juhtunud on see, et paljud meist kasvasid üles materiaalses peres ja üles kasvamise käigus õpitakse vanemate matkimise (pideva kordamise) tulemusel ennast siduma väga tugeva illusiooniga, mida nimetame materiaalseks eluks, ehk teisisõnu 5 meelega tajutavaks maailmaks. Sellest saab meie põhiuskumus ja seda murda on keeruline. Kindlasti on erandeid. On inimesi kes mäletavad kes nad olid enne seda kui nad siia sündisid ja kasvavad üles hoopis teistel põhitõdedel ning ei panusta niiväga identiteedi arendamisse (mõtle mõnest suurest vaimsest õpetajast näiteks).
Paljude jaoks on siiski siin füüsilises maailmas üleskasvamise eesmärgiks tugevdada oma identiteeti, mis meile kaasa anti (me ei saanud ju inimesena (mitte hingena) isegi oma nime valida või mis!?). Kogu see nö. elu illusioon on väga hästi üles ehitatud ja juhtub see mis on määratud juhtuma – ilmavalgust kogeva beebi teadvus haakub tugevalt mateeria erinevatele tahkude külge ja me käime väga sügavad neororajad oma ajus sisse (ehk loome harjumused) ning sellest saab meie maise elu vundament. Selle tulemusel loome aga piiravaid kinnistunud uskumusi. Vanemaks saades hakkab veel lisaks toimuma normide järgimine ja seeläbi panustame aina enam ühe võimsa konsensusreaalsuse ja globaalse illusiooni moodustumisse.
Iga mõte tõmbab meie teadvust enda poole nagu magnet
Normide järgimine ja mateeria magnetism
Me järgime norme, sest see paneb meid tundma end turvaliselt. Enamik järgib küsimata grupi mõtteviise ja sellises teadvus seisundis kiindutakse täielikult meid ümbritsevasse vormilabürinti. Vähestel on julgust normidest välja astuda. Ja isegi surres (ehk teadvuse liikumisel ühest sagedusest teise) säilitavad enamus inimhinged oma mõtteviisi nii et vaimse vabanemise asemel kogevad nad oma piirangute jätkumist. Seetõttu on vaimsed õpetajad rõhutanud mittekiindumuse tähtsust. Ükski väline jõud ega kurjus ei hoia hingi astraalmaailmade tihedas vangistuses – inimhinged loovad müürid enda ümber just nende mõtetega, millesse nad investeerivad. Ainult avatud meelega inimesed on valmis õppima ja nõiaringist välja astuma. Keskkond, mida inimhinged pärast surma kogevad, on sama mitmekesised kui nende teadvuse seisund. Paljud inimesed on jätkuvalt mateeriaga seotud. Hirm muutuste ees, teadmatus ja kinnisidee oma füüsilise identiteedi vastu seovad neid ainsa keskkonnaga, mida nad mäletavad ja mõistavad. Kahjuks jäävad paljud mateeriale kõige lähemal asuvasse paralleelenergia dimensiooni kinni.
Kogenud interdimensionaalse astraalränduri William Buhlmani sõnul on üleminekufaasis, ehk surres paljudele inimhingedele omane tõmme keskkonna poole, mis on neile mugav ja tuttav. Neid tõmbab üks reaalsus, mida nad mäletavad kindla ja tõelisena ja see avaldub sageli nende varasema elu energia duplikaadina Maast. Enamasti kohanevad nad kiiresti oma eakaaslaste kollektiivse teadvusega, täpselt nagu seda tehakse esimest korda Maale saabudes. Kahjuks jätkub nende seotus minevikuga veel kaua pärast nende “surma”. See jätkuv sõltuvus füüsilisest maailmast on reinkarnatsioonitsükli keskmes, mille haardes on kogu inimkond. Igat hinge tõmbab konsensuslik reaalsus, mis vastab nende teadvuse seisundile. Üldjuhul kohanevad uued tulijad kiiresti grupile omaste kehtestatud normidega. Enamik hingi jääb oma uude keskkonda, sest nad usuvad, et on saabunud taevasse. Selle asemel on nad teadmatult asetanud end väga struktureeritud, mõtte abil loodud keskkonna piiridesse.
Pilt William Buhlmani raamatust Adventures in the Afterlife
Ühesõnaga.. Seni kuni inimesed lasevad kollektiivteadvusest tulenevaid mõtteid oma teadvusesse, jäävad nad oma vaimsest olemusest eraldatuks ja nendega jätkatakse manipuleerimist. Virtuaalreaalsus, mida nimetatakse Maaks, suudab enamus hingesid ära petta nii, et nad tegelikult ka jäävad uskuma, et nad on füüsiline keha ja osa kollektiivist. Ja siis toimub samade draamade ja konfliktide kordamine elu elu järel.
Mis ma sellega mõtlen on see, et väga vähesed kehastunud hinged on teadlikud Iseendast ja seeläbi ka teadmatuses missuguses maailmas nad üldse toimetavad ja mis (peidetud) väge nad endas kannavad. Paljusid valdab ääretult tugev amneesia, mistõttu kinnistatakse veelgi enam uskumust sellest konsensusreaalsusest ning oma identideedist ehk egost ja see loob meeletuid piiranguid, mistõttu manifesteerimine ei töötagi nii efektiivselt nagu võiks.
Mis on universum?
Põnevaid kogemusi kirjeldav astraalränduri William Buhlmani sõnul on Universum mittefüüsilisest allikast lähtuvate energiasageduste kontiinum (nähtuste, vaadete, andmete vm katkestuseta üleminek üksteiseks või üksteisesse sulandumine). See füüsiline universum, mida me hetkel vaatleme ja kästileme, on kõigest tervikliku mitmemõõtmelise Universumi kõige välisem kiht.
Arvan, et üks joonis võiks siinkohal aidata asja natuke paremini selgitada.
Kui sa oled hakanud enda olemusega rohkem kontakti looma, siis võib ühel hetkel tekkida frustratsioon, et miks sa ei saa siin kohe sõrmenipsust luua, nii nagu mittefüüsilises maailmas seda teha saab. Seal toimub loome ju koheselt ja sa oled sellega harjunud et see mida mõtled, see koheselt ennast loob. See on arusaadav. Mul on sama frustratsioon. Hakkasin alles oma 33. sünnipäeva paiku seda rohkem tajuma. Numbers.. haha, I know..
William mainib veel, et inimestele on hästi omane keeruliste mõttevõrkude kudumine ja seejärel oma loomingusse kinni jäämine. Ta väidab, et meie universum toimib võimsa energiapeeglina. See mida mõtled ja teed, seda saad maailmast peegeldusena vastu, sest sina ise oled oma reaalsuse looja. Iga keskendunud (teadliku või alateadliku) mõttega edastame loova energia laineid oma vahetusse keskkonda. Vähesed mõistavad, et nende mõtetel on võimas mõju neid ümbritsevatele peenenergiatele, ehk teisisõnu reaalsusloomele. Mittefüüsilises maailmas toimub reaalsusloome koheselt, aga füüsilises maailmas toimub see väikese takistusega, sest kollektiivseid tahestunud/kristalliseerunud/materialiseerunud mõtteid on juba keerulisem muuta.
Mis kollektiivses illusioonis me elame?
Selle nö. instantse (kohese) loomise takistuseks siin maailmas on konsensusreaalsus. Siin on hea küsimus see, et kui puu kukub metsas ümber ja pole kedagi seda tunnistamas, siis kas see teeb häält või kas see üldse juhtub? Kuna teadvus on kõiges ja kõigis (taimed, putukad, kalad, linnud, loomad, inimloomad), siis on juba tunnistavad individuaalsed teadvused olemas. Kui teadvust poleks, siis ei oleks ka seda sündmust ja seda puud. Siin on veel see asi, et iga konsensusreaalsus omab kindlaid parameetreid kuidas see peaks toimima ja need individuaalsed teadvused on programmeeritud neid parameetreid järgima, ise elades täielikus illusioonis ning teadmatuses kes nad on ning mis loomise võimekus neis peitub. Ega kivi ei saa aru kes ta on. Inimestele on kuidagi antud võimalus saada teadlikuks oma teadvusest ja oma olemusest.
Definitsioonina on konsensusreaalsused (neid on lõputult ja see maailm on üks neist) stabiilsed energiakonstruktsioonid, mis on loodud paljude individuaalsete teadvuste kollektiivse jõu abil (vahet pole kas nö heade või halbade poolt). Loomine näib toimuvat mõtte kaudu. Mõte kui selline on universaalne nähtus, nagu mingi andmebaas, millele on kõigil ligipääs. Ma ei tea veel täpselt mis see on, aga mulle tundub, et kõik me kasutame seda (Akashiaparaat? xD). Kasutame seda nii füüsilises või mittefüüsilises reaalsuses. Meil on kõigil ligipääs meele erinevatesse tahkudesse ja kihtidesse. See on justkui mingi andmebaas ja tehas üheaegselt. See talletab kõik originaalsed ideed ja mõttekäigud, jagab grupi ideid hingede vahel kes on nendesse nö subscribe’nud (+ tegeleb telepaatiaga) ja manifesteerib/ehitab/voolib fokusseeritud mõttevorme kolmemõõtmelisteks tahketeks või mittetahketeks kujunditeks.
Mõne sõnaga näib kogu meie praegune reaalsus ja mõtteviis olevat kujundatud meie kollektiivi grupimõtetest. Teisisõnu on konsensusreaalsus nö üks suur kollektiivteadvus mis pidevalt seda füüsilist maailma voolib ja loob. Mõtle sellele, et mingi grupp juhib kogu seda teatrit siin. Whoah?! Korralik The Matrix ikka.. See kõik kõlab hästi abstraktselt, aga fakt on see, et enne kui nö. individuaalne hing/teadvus üles ei ärka ja ise oma tähelepanu ja teadvust juhtima ei hakka, siis pole loota ka, et tema (või kollektiivi) elus midagi trastiliselt muutub.
Stseen filmist “They live”
Rituaalid ja info vastuvõtmine
Üle maailma tehakse igasugu rituaale heade ja halbade poolt (NB! Hea ja halb on lihtsalt silt) ning luuakse täpselt selliseid ajajooni nagu võimulolev jõud seda ette näeb. Siinkohal on meil alati valik, kas me lähme nende ajajoontega kaasa või loome enda ajajooned, milles meil on võimalik harmooniliselt loodusseaduste järgi elada, ilma et oleks tugevaid kokkupõrkeid nö. valitsejate loomega. Me saame kõigest sellest välja astuda. Meil on vaba tahe ja me oleme ise oma elude valitsejad – me ei vaja valitsejaid. Lisaks me ei pea alluma meile saadetud emotsioonile, uskumustele ja mõttemustritele. Kogu see möll töötabki lihtsalt saatja ja vastuvõtja printsiibil. Me kas oleme end millelegi häälestanud, või me pole.
Paratamatult juhtub see, et me laeme vastuvõtja rollis mingi info alla ning teadmatuse tõttu peame seda enda omaks. Ja nii me loomegi, usume et me oleme originaal autor mingile kindlale ideele või see kindel emotsioon on ainult meie oma.. Jah, kindlasti saab luua originaalseid ideid ka, aga enamus tuleb kuskilt andmebaasist ja on nö. ettekirjutatud. Kohe kui me sellesse allalaetud mõttevormi oma energiat investeerime või teisisõnu oma teadvusel laseme sellele külge haakuda, siis hakkab toimuma manifestatsioon ehk reaalsusloome.
Küsimus endale
Siin on hea endalt küsida, et mis mõtteid, uskumusi, käitumismustreid sa oma teadvuse ja alateadvustatud osaga toidad? Sul on olemas teadlikkus ja sa tead mis on su jaoks hea, aga kas sa usud endasse piisavalt? Kas sa tead kes sa oled? NB! Teadmine ei nõua uskumist. Usus on alati midagi ebakindlat mu meelest. Kui sa saad millestki teadlikuks läbi oma kogemuse, siis sul ei ole vaja enam uskuda, sest siis on see saanud sinu tarkuseks.
Mis on mõttejõud?
Selle asemel, et otsida vastuseid enda seest, loodavad ja palvetavad paljud, et mõni väline jõud päästaks nad mõtete küüsist. Mõtete, mis ei pruugi isegi nende endi omad olla. Sellist seisundit kutsutakse enamasti ohrimentaliteediks ja seda seetõttu, et individuaalne hing ei ole endast teadlikuks saanud (või lihtsalt aeg ajalt jälle unustab) ja suunab oma teadvust ja tähelepanu kaootiliselt. Samas ma ei näe ka et palvetamine oleks halb. Kõik sõltub lihtsalt sellest, et kas sa annad oma väe ära või mitte. Ehk teisisõnu kas sa paned vastutuse oma elu eest endast väljapoole või mitte. Sina oled juba Looja. Me kõik oleme Loojad.
Kõik vormid, mida oma elus koged, on loodud keskendunud mõtteprotsessi abiga kus sinu teadvus ja tähelepanu on koondunud ühte punkti, ühte mõtteruumi. Mida keskendunum on teadvus mingile mõttele, seda kiiremini see avaldub. Siiski tuleb meeles pidada, et omaloodud vormiilmingud loovad tõeliselt veenvaid illusioone igas reaalsuses (nii füüsilises kui ka mittefüüsilises) ja paljud hinged jäävad lihtsalt teadmatuse tõttu omaloodud mõttevõrkude vangi.
Sinu teadvuse ja mõtte koostööl on meeletu vägi ja seetõttu tuleb olla väga teadlik, millisele mõttele oma tähelepanu annad ja olla ettevaatlik mida sa usud. Mõte ei vali, mis on hea või mis on halb, see on äärmiselt muutlik jõuallikas. Selleks, et loome alluks sinu kontrollile, tuleb regulaarselt jälgida ja suunata oma teadvust. Mõte on hea sulane, kuid kohutav peremees.
Kuidas loomine siis täpselt toimub?
Sinna kuhu läheb sinu teadvus (ja tähelepanu), sinna liigub energia ja seal hakkab mateeria või loome moodustuma. Kui me lubame oma teadvusel investeerida oma tähelepanu mingitesse mõtetesse, siis need mõtted hakkavad kujundama ja vormima meid ümbritsevat. Meis on igas mõttes loomise vägi olemas. Saad seda väga efektiivselt tunnistada siis kui sa liigutad oma teadvuse füüsilisest kehast eemale ja eriti siis kui füüsiline keha magab. Kui sa lülitad oma maise masinavärgi teadlikult välja, siis saad olla otsetunnistajaks sellele kuidas suudad kõike teha või luua. Seda siis välja arvatud juhul kui satud järgmisse mittefüüsilisse stabiilsesse konsensusreaalsusesse nagu näiteks “taevasse”. Taevas, kui ülim koht kuhu hinged lähevad pärast “surma”, minu arvamusel kindlasti eksisteerib, aga tuleb aru saada, et see on lihtsalt üks paljudest kollektiiv või konsensusreaalsustest.
Lähme nüüd korraks täitsa algusesse. Tagasi Allika juurde. Vormi loomine algab peenest vaimsest tuumast (nö Allikas) ja voolab väljapoole mõtte, emotsiooni ja lõpuks mateeria järjest tihedamaks muutuvatesse vibratsioonidesse (sagedustesse). Ma ei tea veel kes/mis ja miks selle lõi ja otsin ise samamoodi vastuseid. Kuid ma tean seda, et see otsing ei saa peatada minu arengut ja võimekust luua praegu. Otsitud vastuste saamiseks tuleb arendada oma keskendumisvõimet ja oma teadvust ise juhtida. Ma ei saa enam mõelda, et elu seisneb mingites otsingutes, sest elu seisneb hoopis enda loomises ja kui ma suudan teadvustada, et minu teadvus suudab läbi mõtte luua, siis mul tuleb võtta vastutus enda teadvuse juhtimise eest. Kui ma lasen oma teadvusel kuhugi külge haakuda, siis see hakkab seda mõttevormi realiseerima vormiks. Tahan ma seda või mitte. Loomise protsess on juba käivitunud.
Kõik vormid mida enda ümber näed on lihtsalt tardunud mõtted ja maailm on hologramm/illusioon (ehk kõige välimine kiht sibulakoore analoogias). Kogu vorm on lihtsalt kristalliseerunud mõte. Sellepärast ongi ülimalt oluline arendada oma keskendumisvõimet ja oskuslikult oma teadvust kontrollida. Ehk saada teadvusest teadlikuks ja seda ise juhtida selle asemel, et lasta mõttevormidel, harjumustel või piiravatel uskumustel seda teha. Need on tohutult magneetilised ja tõmbavad meie teadvuse koheselt enda külge. Ja siis me hakkame nende mõtetega masturbeerima (olgu nad häirivad või mõnusad). Siis see muutub juba kompulsiivseks ja siis me juba kujutame asja päris hästi ette ja siis see muutub juba kolmemõõtmelisemaks ja siin tekib probleem.
Mida kolmemõõtmelisemaks mõttevormid muutuvad, seda lähemal on nad avaldumisele füüsilises reaalsuses. Teisisõnu kõik kinnistunud uskumused ja piirangud (mida nö ise omale kordame) loovad meid ümbritsevat. Kui sa püüad oma tähelepanu ja teadvust teadlikult juhtida, siis sa hakkad maailma nägema hoopis teistmoodi. Sa märkad kuidas sa saad seda ise jupp jupi haaval reaalsust mudida, nähes pealt nii valu kui ka arengut. Kõige ilusam asi kogu asja juures on see, et sa hakkad olema kogu protsessist täielikult teadlik ehk teisisõnu sa ei unusta enam ära kes sa oled ja kuidas su teadvus läbi mõtte loob ning kuidas sa saad kogu protsessi ise juhtida.
Kristalliseerunud mõttevormid siin ja sealpool reaalsust
Kuidas siis manifesteerida?
Mulle näib, et selles füüsilises maailmas toimub reaalsusloome kolmes osas:
- Esimene etapp on visualiseerimine.
- Teine etapp on pidev häälestamine ja töötamine selle kallal mida sa visualiseerisid, mitte lastes üleskerkivatel mõtetel oma teadvust ja tähelepanu röövida ning sind kursist kõrvale kallutada.
- Ja kolmas etapp on puhas füüsiline energiapanustamine ja pidev teadvuse juhtimine.
Siinkohal muutub relevantseks mu varasem postitus tähelepanu juhtimise tähtsusest, kus juba mainisin kuidas selline vaimne õpetaja nagu Dandapani inspireeris mind asja lähemalt uurima ja isegi arendama mobiilirakendust, mis aitab keskendumispraktikatesse tuua uut valgust.
Hindu munk Dandapani ütleb, et me ei saa jätta seda millele meil tuleb keskenduda end ümbritseva keskkonna otsustada. Tulemus oleks katastroofiline. Selle asemel tuleb võtta vastutus selle eest, millele tahame elus keskenduda. Samuti ei saa me seda jätta oma mõistuse hooleks, sest mõistusel pole võimet teha vahet selle vahel, mis on sulle hea ja mis mitte. Kui meie mõistused teaks, mis on meile hea, oleks ju kõik täiuslik. Iga kord, kui võtame näiteks kätte kausitäie friikartuleid, ütleks mõistus ideaalses maailmas: “Söö kolm friikartulit ja siis see kauss salatit, see on tervislikum.” Aga meie mõistused seda ei ütle. Selle asemel ütleb mõistus: „Jah, lase käia. Söö see kauss friikartuleid ja pane peale ekstra ketšupit, sest see on tõesti väga hea. Ja siis veel lisaks: “Võta neid sibularõngaid. Oi kui hea!” Mõistusel pole aimugi, mis on meile hea ja mis mitte. Vähemalt mitte enne kui oled mõistust arendanud nende kahe vahel vahet tegema.
Ja viimaks väga tabav järeldus Dandapani suust: Me avastame oma elu eesmärgi mõistusega. Selleks peame oma mõistust ja teadvust piisavalt mõistma ja valdama ning suutma seda juhtida. Ainult siis suudame aja jooksul järjepidevalt eneserefleksiooni seisundit säilitada, et jõuda oma elueesmärgi selgele ja lõplikule järeldusele. Ehkki võib tunduda, et elueesmärgi otsimine on see, millest peaksime alustama, pole see tegelikult nii.
Lõpusõnad
Mida kogu selle teadmisega peale hakata ja kuidas seda elus rakendada? See ongi see koht kus väga hoolikalt jälgida, kuhu su teadvus on liikunud, mis mõttele see on end parasjagu külge haakinud. Palun pea meeles, et kui sa ise ei juhi oma tähelepanu ja teadvust, siis see teadvus on justkui nagu rihma otsast lahti lastud koer, mis lihtsalt jookseb hinnanguteta ringi iga asja suunas mis selle tähelepanu kõidab ja investeerib energiat kaootiliselt.
Vähesed inimesed mõistavad, et kogu nende elu on energeetilise põhjuse ja tagajärje otsene tulemus. Teadmatusest otsustavad nad uskuda, et saatus on nende katsumuste ja õnnetuste põhjus. Miski ei saa olla tõest kaugemal. Iga väljakutse on meie mõtete väline peegeldus. Tasub meeles pidada, et kogu vormi kujundab keskendunud mõte. See kehtib universumi kõigi dimensioonide ja reaalsuste kohta. Hinged loovad oma taeva või põrgu sellega, kuidas nad oma tähelepanu mõtete virrvarri vahel juhivad. Vaimsed õpetajad on läbi aegade selle kohta korduvalt eredat tõde õpetanud, kuid vähesed on seda kuulanud.
Lõpuks järeldus: kui ainult mõtlema ja visualiseerima jääda selles konsensusreaalsuses, siis see on lihtsalt üks mõnus mõttemasturbatsioon. Tuleb tegutseda ja hoolikalt oma teadvust juhtida ning mitte midagi eeldada/oletada vaid küsitleda kõike mida sa juba tead.
Autoritest
Siin leiad väikese ülevaade mida iga autor oma teostes üldiselt jagab ja miks tema mõtted mind kõnetasid ja miks sina võiks nende vastu huvi tunda.
Robert Monroe (sussid püsti)
Tema on meie ajastu ja läänerahva üks esimesi suurimaid astraalpioneere. Tüübil oli mune teha enda astraalrännu kogemused avalikuks oma raamatu kaudu ning hakata teaduslikult astraalmaailma mõõtma, kaardistama ja selgitama. Kuuldavasti treenis ta isegi USA sõjaväelasi ja viis läbi kaugnägemise (selgeltnägemise) projekte sõjaväes. Mulle meeldis see, et vaatamata sotsiaalsetele normidele ja kriitikale, käis mees ikka oma rada ja julges teha seda mis talle huvi pakkus. Ta avas ukse tundmatusse ning läänes vähe kaardistatud teemasse, milleks on astraalrännud ja üldine astraalfenomen.
Michael Newton (sussid püsti)
Newton oli vägagi tuntud hüpnoterapeut, kes töötas välja omaenda regressioonitehnika. Ta kaardistas oma patsientide abil teistpoolsust ja kirjutas hulgaliselt raamatuid kuidas hingerännak ja taassünd käib. Nüüdseks on temast järgi jäänud võimas pärand, mida terapeudid kasutavad, et oma patsientidel aidata oma olemusele lähemale jõuda. Tema raamatud nagu näiteks Journey of Souls tõid minu ellu ja eneseotsingutesse palju kergendust ja selgust. Mind koheselt kõnetas see mida ta oma raamatutes räägib teispoolsusest ja minus tekkis mingitsorti äratundmine – justkui ma nagu juba teaks seda mida ta oma raamatutes jagas. Ehk teisisõnu väga hea meeldetuletus.
William Buhlman
Tüüp kes oli tugevalt kahe jalaga maapeal kuniks tema naaber ütles, et ta koges midagi ebaharilikku ehk lendas kehast välja. Seda kuuldes hakkas William sellesse rohkem süvenema ja avastas protsessi käigus millised on reaalsuse erinevad tahud, kes ta päriselt on (mitte William isikuna) ja mis siin elus veel peidus on. Lisaks tegi ta samuti Robert Monroega koostööd ning aitas Monroe instituudil areneda. Tema raamatuid lugedes ja YouTubes loenguid kuulates on näha, et tüüp on kirega asja juures ja räägib aastatepikkusest (40+) astraalkogemustest. Mulle meeldib kuidas ta oma raamatutes ja videotes nii selgelt asju lahti selgitab ja toob väga häid kogemuslikke näiteid.
Thomas Campbell
Tuumafüüsik, kellel tekkis sügav huvi Robert Monroe tööde ja toimetamiste vastu ja kes hakkas koos Robertiga astraalfenomeni teaduslikult tõestama ja läbi viima igasugu põnevaid katsetusi. Nüüd käib tüüp aeg ajalt oma pojaga astraalis mängimas, sest seal on lihtsalt vabam ja vähem piiranguid. Lisaks mõtestas Thomas kogu reaalsuse päris huvitavalt lahti oma raamatus My Big TOE (Theory Of Everything), mis põhineb tugevalt tema enda astraalkogemustel, mõõtmistel ja katsetamistel. Minuarust võtab ka kõikide eelmainitud autorite mõtted päris asjalikult kokku.
Dandapani
Hindu munk, kes pühendas 10 aastat kloostris mungaelule ja õppis valgustunud meistrilt keskendumise kunsti. Pärast kloostrist lahkumist asutas ta haridusorganisatsiooni, et aidata inimestel arendada oma mõttelaadi ja keskendumisvõimet. Ta kirjutas sellise võimsa raamatu nagu The Power of Unwavering Focus, mis avaldus mu elule väga palju mõju. Ta räägib oma raamatus väga hästi lahti, mis vahe on mõttel ja teadvusel ning kuidas mõte seisab paigal ja teadvus rändab ringi.
