Eelsõna
Avaldan siinkohal eesti keelse tõlke ühest artiklist mille leidsin 2019 aastal. Leian, et see artikkel on mu elu päris suurel määral mõjutanud, sest see mida sa nüüd lugema hakkad, võib tuua sulle päris palju teadlikkust enda käitumiste ja valikute kohta. Oled sa kunagi endalt küsinud miks ma käitun nii nagu ma käitun? Miks kindlad inimesed ja olukorrad panevad mind teatud viisil end väljendama?
Elame maailmas kus samastame end oma keha, mõtete ja tunnetega. Näib, et see on inimkogemuse juurde käiv osa. Seesugune samastumine võimaldabki meil elus mitmel tasandil kaasa lüüa. Meil on läbi oma isiku võimalik kogeda nii head kui halba. See on ju päris äge! Samas, see tundub kuidagi väga piirav..
Nimelt kui me siia ilma sündisime, siis me tulime nö. puhtalt lehelt, ehk meie identiteet (ego) polnud veel välja arenenud. Algselt siia maailma sündides, väikeste beebidena, oleme lihtsalt vaatlejad. Ilma hinnanguid andmata teadvus või teisisõnu hing. Hing näeb elusündmusi mitte hea ega halvana vaid puhta kogemusena. Hing ei taju erinevust või duaalsust. Hing lihtsalt kogeb, aga unustab end kogemise protsessi. Minu perspektiivist on ego lihtsalt üks maskide kogumik, millega me väga tugevalt samastume. Väga lihtsalt öeldes on ego sinu identiteet. See on samastumine oma minapildiga.
Olen isegi aeg-ajalt oma ego lõksus ja kogen kannatusi. Ma pole veel suutnud igal ajahetkel oma ego kõiki maske teadvustada, kuid näen et pideva praktika abil on võimalik jääda püsivasse teadvelolekusse. Teadlikuks oma algsest olemusest.
Näen, et meie ühiskonnas on kõige suurem ego mask just hinge või enda algolemuse eiramine. Selline eitamine tähendab kogeda elu läbi illusoorse identiteedi ja oma meele poolt loodud filtrite mitte läbi hinge. Ego on aga väga piiritletud ja sõltuvuses kontrollist, kogumisest, hinnangutest, duaalsusest ning minevikust ja tulevikust. Mingil ajahetkel oma elus võid avastada ennast tundmas selles piiritletud teadvuses väga kokkusurutuna.
Kõik need ego osad ammendavad ennast ühel hetkel ja võid tunda, et sellest kõigest kerkib üles ainult rahulolematus. Pidev vajaduste ja soovide rahuldamine ning lõputu (tunnustuse) otsing. Me kõik otsime tegelikult alateadlikult vabadust. Kui märkame kõikide ego maskide, rollide, vajaduste ja kiindumuste taga peituvat tühjust ja kannatust, hakkab peale otsing olla taas vaba ja piiramatu.
Eneseotsingu teel on samuti palju takistusi ja komistusi. Minuarust kõige totram on paradoks, et otsija on otsitav. Teadlikkust ei pea otsima või esile kutsuma, sest sina oledki juba teadlikkus, hing, looja. See on sisemine kutse. See on avatud olek mida tuleb lihtsalt märgata. Kui sa seda teed, läheb sinust läbi energia vool, millest sa ei hoia enam kinni. Sa lihtsalt õpid energia endast läbi laskma ja näed iseennast kõiges, mis sind ümbritseb. Ainult ego loob illusiooni, et ta on kõigest välja lõigatud ja eraldi. Seda tuleb igal hetkel lihtsalt endale meelde tuletada.
Mis võiks olla see kiire nipp ärkamaks identiteedi unest? Väga lihtne – unusta kes sa oled ja kõik mida sa usud. Nipp on lõpetada samastumine vale-minaga. Kui lased oma identiteedi vabaks toob see endaga kaasa lõputu armastuse ja andestamise seisundi ehk ühenduse oma kõrgema minaga.
Järgnevalt jagangi sinuga väga silmiavardavat artiklit, mis aitab sul ego maske paremini mõista.
Sissejuhatus
See praktika toob sulle teadlikku teadvustamist su endi nendele osadele, mis põhjustavad sulle kannatusi. Oma kiindumuste ja emotsioonide jälgimise kaudu saad tagasi võtta võimu, mida need tunded võisid sinu üle omada.
See praktika nõuab, et võtad vastutust oma emotsioonide, projitseerimiste ja veendumuste eest, võimaldades sul sügavalt lahendada põhiküsimusi (mustreid), mis tulenevad kõigist egoilisest käitumistest. Kuigi praktika eeldus on uskumatult lihtne, võib inimestel olla väga raske oma hirmudes istuda ja nendega täielikult silmitsi seista, püüdmata muuta minevikku või eemaldada hirmu ennast. Lihtsaim viis on lihtsalt istuda ja jälgida, kuidas see (ego) meid tundma paneb.
Mahal (vaimne õpetaja Maha Vajra) on palju erinevaid tehnikaid, mis aitavad neid emotsioone aja jooksul tõhusalt integreerida, kuid peamine põhimõte seisneb selles, et kui meie teadvus ise lõi kannatuste illusiooni, siis lahendame ka need kannatused selle sama teadvuse kaudu.
Õnnelikku silmitsiseismist
Emotsionaalse integratsiooni üks peamisi komponente on tehnika, mida nimetatakse “õnnelikuks silmitsiseismiseks”. See on rõõmu tunnetamine, uurimine ja selle üle mõtisklemine mitte ühelgi muul põhjusel kui Sinu enda otsus seda teha. Selle idee seisneb selles, et kui keskendumine ja tähelepanu on suunatud kannatustele, siis me tavaliselt tekitame endale kannatusi, aga kui otsustame hoopis paar minutit istuda ja mõtiskleda õnne üle, loome me rohkem õnne!
Seda harjutust on emotsionaalsesse integratsiooni sisse hüpates oluline teada, sest see tasakaalustab emotsionaalset spektrit, mida Sa koged. Pärast hirmu tundesse sukeldumist on oluline end tasakaalustada, võttes aega, et end uuesti õnnelikuna tunda, ja seda saad teha nii, et keskendud õnnelikkusele. Kõigepealt istu mugavas asendis ja hinga sügavalt. Seejärel võid ette kujutada, nagu oleks iga Su keha rakk ilus ja naeratav õnnelik nägu. Sinu elundid on õnnelikud näod, mis pumpavad õnnelikke vererakke läbi õnnelike veresoonte. Iga Su osa on särav, naeratav nägu, mis kõik töötavad koos, et hoida Sind elus ja õnnelikuna. Selles meditatsioonis ei ole Sa lihtsalt õnnelik oma valduses olevate varade või oma partneri või töö tõttu, vaid lihtsalt sellepärast, et oled otsustanud keskenduda õnne tundele.
Maha selgitab, et kui oled õnnelik ainult oma maja, materiaalse vara või sotsiaalse staatuse üle ja kui Sa need asjad ära võtaksid, siis kogeksid vaid kannatusi. Tõeline õnn tuleneb hoopis meie endi sisemisest rahust ja kuigi me saame väärtustada oma elus olevaid materiaalseid kingitusi, võime ka pärast nende kingituste kaotamist olla endiselt õnnelikud, kui meie sisemine õnn pole nendega seotud. Kui suudad hoida tõelist õnnetunnet ilma välise põhjuseta ja kui teised mõtted Sind sellest välja ei tõmba, oled valmis sukelduma ego 21 maski teadvustamisse.
Kui oled praktika algusaegades, proovi iga maski kohta 10-20 minutit päevas mediteerida, pühendades 3 päeva iga maski kohta (1 mask = 3 päeva). Seejärel veendu, et harjutad pärast sama kaua ka “õnnelikku silmitsiseismist”.
Integreerimisega alustamine
Järgnev viis on niivõrd võimas, et see võib Su elu ja maailmasse suhtumist tõsiselt muuta, kui oled valmis sellesse pühenduma. Maha selgitab, et kui me vaatame ärritavat kogemust ja mida rohkem seda jälgida, seda rohkem muutub see vaid tooreks teabeks. See kaotab oma võimu meie üle, kui me seda teadvustame, ja näeme seda nii nagu see on.
See negatiivne emotsioon, kogemus või mälestus on nüüd kõigest teave, millest me saame valida õppida. Kui jookseme oma hirmude eest või peidame need mõttelisse kappi ja sulgeme ukse, hakkavad need emotsioonid aja jooksul kogunema ja tekitama meis stressi. Need võivad meid hakata koormama ja dikteerima, kuidas me maailmas peaks toimetama, juhtima meie suhteid ja elu.
Me suudame vabaneda nendest emotsionaalsetest ahelatest ja mõista, miks nad seal on, lihtsalt võttes aega istuda ja jälgida, kuidas see kogemus meid end tundma pani; ja seejärel sellest teabest õppida.
21 maski jagunevad 3-sse komplekti ja tuginevad üksteisele, toimides kui redel, mille abil saame üles või alla ronida. 21 maski ei pea läbi tegema järjekorras, kuid kui seda konkreetses järjekorras praktiseeritakse, läheb kõik loomulikku voolu mõõda.
Kuidas maske integreerida
Sarnaselt “õnnelikule silmitsiseismisele” toimub emotsionaalse integratsiooni protsess sisuliselt lihtsalt istudes ja emotsioonide jälgimises. Püüdmata seda kogemust muuta või hinnata, lihtsalt istudes ja vaadeldes, kuidas see meid end tundma paneb ja mida me sellest kogemusest õppida saame. Seda praktikat tehakse samamoodi iga allpool loetletud maski puhul.
Kõigepealt vali mugav asend ja hinga sügavalt. On soovitatav, et istud sirgelt, sest lamamine võib teha uniseks või sügavalt lõõgastumine võib viia sellesse punkti, kus Sa protsessi lihtsalt pooleli jätad.
Keskendu mõneks hetkeks oma hingamisele, puhasta oma meel ja keskendu oma kavatsusega sellele, mida kavatsed nüüd teha. Seejärel too üles emotsioon, mida parasjagu integreerid. Kuna hirm on esimene mask, kasutame seda praeguse näite jaoks. Kujutle oma meeles olukorda, mis pani Sind hirmu tundma. Mis see on? Mis see täpselt on, mille eest sa põgened?
Lase endal tunda ja lase kogemusel pinnale tõusta, püüdmata selle eest peitu pugeda või muuta kuidas parasjagu end tunned. Kui leiad end paanikahoos või hirmul, jälgi reaktsiooni ja tea, et oled hetkel ohutus kohas, kus ei ole tegelikku ohtu, vaid on selle tajumine.
Sinu ego püüab tõenäoliselt Sind sellest kogemusest välja tõmmata, juhtida Sind kõrvale ja proovida kõike, mis on võimalik, et peatada Sinu teadlikkuse valguse kiirgamist enda peale; jätka enesekindlalt. Too ennast tagasi oma hingamise juurde ja lase sellel olla nagu ankur, mis aitab Sul jätkata. Kui tunned end liiga ülekoormatuna, tule tagasi oma hingamise juurde.
Nüüd pole muud kui lase lahti või vabasta see olukord või kogemus, mis pani Sind hirmutavalt tundma ja vaatle seda tunnet ennast, lihtsalt kõrvalt jälgijana. Tee seda seni, kuni hirm ise muutub teabeks, mida saad nüüd kasutada, et sellest õppida. See ei ole enam hirmuäratava emotsiooni vari, vaid väärtuslik õppetund, mida hing tahtis kogeda, et süvendada oma arusaamist armastusest ja andestamisest.
Kui olukord, mis algselt pani Sind hirmu kogema, ei tekita enam hirmule reageerimist, oled edukalt ühe kihi sellest integreerinud/ühildanud. Nüüd kuluta sama palju aega, mida kulutasid hirmule keskendumiseks, pühendudes põhjuseta õnne tundmisele. Tasakaalusta emotsionaalne spekter ja lase endal rõõmu ja õndsusesse tagasi pöörduda.
See on siis integratsiooni põhitala ja see on ainult väike jäämäe tipp sellest, mida tähendab kõikide kogemuste integreerimine. Maha soovitab pühendada 3 päeva ühele maskile, et minna sügavamale oma alateadvusse ja leida valgus, mida Su ego on võinud Su eest varjata. Sama maski integreerimine mitu päeva järjest või pikemaks ajaks toob esile veelgi enam varjatud kihte altpoolt või toob välja sügavamad hirmud, millest Sa ei pruukinud isegi teadlik olla.
EGO kolm eitamist
Esimest 3 maski nimetatakse eitamisteks. Need on tunded, mida paljud inimesed eitavad või salgavad, sest neil on kas liiga häbi, nad on liiga hirmul või nad on liiga uhked, et neid isegi märgata, või tõenäoliselt nende kolme kombinatsioon!
Hirm on kõige tugevam eitamine ja paljusid selle peale ehitatavaid maske võib vaadelda kui hirmu erinevaid tahke. See on oma olemuselt kui ellujäämise mehhanism, mida EGO oma ja meie kaitseks kasutab. Hirm on vältimine, sest me ei taha kannatada.
Uhkus on kogemus, mis on seotud konkreetse tulemuse või vaatega, mis Sul on tekkinud enda või teiste kohta. See võib sisuliselt takistada Sul kasvamist või õppimist, sest see viitab sellele, et Sa nagunii tead juba kõike mida on võimalik teada ja miks siis üldse jätkata? Me kasutame uhkust, et kaitsta oma mainet ja õigustada oma vigu.
Häbi on alandamise või ebaväärikuse tunne, mis tuleneb teiste inimeste kahtlusest või eemaletõukamistest. Kui keegi poleks Sulle öelnud, et peaksid tundma häbitunnet millegi tegemise eest, ei oleks Sa seda ka tundnud. See on sellepärast, et me lubame teistel oma negatiivsust meie suhtes projitseerida, seeläbi uskudes, et peaksime tundma häbi. Seda saab edasi anda ka pereliikmete kaudu või meie kaaslastelt ja erinevatest keskkondadest. See omab seesugust energiat, mis vaatab ülevalt alla Su enda peale, sest Sa oled nõustunud mõttega, et see, mida sa tegid, oli vale, see enesekonflikt on häbi ja on suures osas seotud uhkusega.
EGO kolm emotsiooni
Järgmist kolme maski nimetatakse 3-ks emotsiooniks. Usutakse, et on ainult üks emotsioon, mis on emotsioon ise (emotsiooni olemus) ja õnn ning kurbus on lihtsalt erinevad emotsioonispektri osad. Siin vaatleme mõningaid selle spektri raskemaid emotsioone ja käsitleme mõningaid juurtundeid, mis põhjustavad meile kannatusi.
Hülgamine on üks suurimaid, mis on meis paljudes sügavale külvatud. See on see tunne kui miski jätab meid täiesti üksinda kas emotsionaalselt, vaimselt või füüsiliselt. See võib olla füüsiline isik, objekt, töö, surm või suhe. Isegi kui sa oled keegi, kes jätab kedagi maha, võid end siiski hiljem hüljatuna tunda. Öeldakse, et kogu inimkonnal on sügavalt juurdunud hülgamise tunne Jumala poolt, kui me otsustasime eralduda ühtsusest, et saada hingedeks ja saada inimlik kogemus. Seeläbi lõime esimese mahajätmise tunde. Võttes aega selle kogemuse integreerimiseks, teades, et Sind pole kunagi hüljatud, võid taas leida oma vaimse usu.
Tõrjumine on kogemus kui midagi eemale tõrjutakse. Seda õpime vaid vananedes. Koolis on väga populaarne, kui me end esimest korda avastame ja soovime et meid tunnustataks, kuid tihti juhtub nii, et meie eakaaslased jätavad meid tunnustamata. Kui hülgamine on üksi jäämise tunne, siis eemaletõukamist võib tunda ka siis, kui olete teistega koos, sest nad ei aktsepteeri sind sellisel viisil, nagu sa arvasid, et seda vajasid.
Süütunne on see, kui teised kiidavad meie tegusid kas heaks või halvaks. Me võime end süüdi tunda isegi siis, kui teeme midagi õigesti, kuid kardame teiste hinnangut. Näiteks kui Sa tegid eksamid hästi, kuid su sõbral nii hästi ei läinud, võid tunda end süüdi parema soorituse eest. Süü on sageli tihedalt seotud meie eitusest häbist ja uhkusest. Kui suudame läbi näha juuretaseme eitamistest ja leida õppetunde, mida pidime nendest kogemustest õppima, saame seista silmitsi meie tumedamate emotsioonidega ja austada seda, et iga samm, mida me mööda teed astusime, oli tol hetkel parim ja saame seeläbi alati edasi liikuda!
EGO kolm rolli
Need on kolm rolli, mille abil püüame leevendada kannatusi, mida eelmised kolm emotsiooni võisid meile põhjustada. Sageli kehtib see ka tagurpidi, võib-olla olete tundnud hülgamist, eemaletõukamist või süüd ühe mängitava rolli tõttu.
Süüdistaja on nagu kohtunik, kes tegutseb teiste nimel, et öelda, mis on hea või halb. See võib ilmneda kui arvamus või teadmine nagu teaksid rohkem, kui teised sinu ümber. See roll on sarnane uhkusega, kus võid tunda, et sinu tee või vaatepunkt on parim. Ja siis ulatub see tunne kaugemale oma sisemisest tundest ja edasi suunatakse see teiste vastu. Meil kõigil on õppetunde elust õppimiseks ja meie enda individuaalne karma kogeb meie tegevuse tulemusi ilma teiste hinnanguteta sellest kuidas nad oma vabadust väljendavad.
Päästja tahab aidata teisi, olenemata sellest kas ta soovib midagi tagasi või mitte. See konkreetne roll on seotud ideega, et teised inimesed nõustuvad sinu abiga ja hindavad sinu kaemust, ning siis saades haiget, kui nad seda ei tee. Kui su enesetunnetus või väärtustunne tekib ainult teiste abistamisest, võid olla haaratud päästja rolli mängimisse. Selliselt võid kogeda kannatusi (+ kibestumist), kui keegi su abi ei soovi. See paneb su ennast tundma ka kui ohver, asetades teised endast esiplaanile, et neid päästa.
Ohvri roll on tegevus, mille läbi ei võeta endale vastutust oma tegevuste eest igal ajahetkel ja arvatakse, et kannatused, mida kogeme, on ainult kõigi teiste süü ning endale ei võeta mingit süüd. See on osa meie egost, mille kinnisideeks on iga kogemuse negatiivsele poolele keskendumine ja teiste veenmine, et nad teaks, kui kohutavalt me end tunneme. Peab mõistma, et igas olukorras valitud tegevused toovad meid praeguseni. Valik võis olla tehtud ka hinge poolt, kes otsustas sündida just konkreetsete vanemate perre või konkreetsesse kohta, kus me kogeme õppetunde selles elus täpselt nii, nagu me pidime. Seda selleks, et kasvada ja edasi liikuda.
EGO kolm tööriista
Need on vahendid, mida ego kasutab erinevate rollide mängimisel. Need vahendid püüavad mõjutada teiste vaba tahet, püüdes saada seda, mida me arvame, et tahame.
Võimukus on tegevus, mille abil inimene kehtestab end teiste suhtes, et saada seda mida ta soovib. Tegevus seisneb sellises arvamuses, et kui me ei saa oma soove, siis me järelikult ei tegutse piisavalt agressiivselt ega jõuliselt. Kui me tunneme end sisemiselt jõuetult või et meie jõupingutused ei ole piisavalt head, võib tulemuseks olla välise võimu väljendus. See võib tekkida juba lapseeast, mil laps ei saa oma mänguasja ja peab sellega leppima või hilisemas elus juhataja rollis kus ei tunta ennast väärtuslikuna enne kui ei dikteerita teiste elusid.
Kontrollimine (ja perfektsionism) on see kui võimukusest või toorest jõust enam ei piisa, et saada seda, mida me tahame. Seejärel muutub see peenemaks ja manipuleerivamaks. Väljend, mis selle puhul sageli aitab, on “lõõgastu, miski pole kontrolli all.” Lase lahti soovist, et kõik peab olema tehtud meie moodi ja püüa hoopis leida asjadest ilu sellisena nagu nad on.
Manipuleerimine on järgmine samm pärast kontrolli puudumist. Selle teguviis on veenda teisi, et nad saavad midagi sellest, mida me neile ütleme. See on salakaval, väga peen ja mõnikord on seda raske märgata, kui oleme teisi manipuleerimas või meiega manipuleeritakse. Mõlemal juhul on need vahendid meie enda ootuste ja eesmärkide ilmingud. Nende maskide abil edasi liikudes on võimalik näha, miks Sa selle kogemuse üleüldse oma ellu lõid.
EGO kolm ootust
Kolm ootust on meie iha teatud tulemuse või kogemuse järgi, mida soovime, et juhtuks ja veel nii nagu meie seda soovime. See on suures osas varjatud meie eitamiste taha, sest kui me enda üle uhkustame, väites, et teame kõike, ei saa me näha, et väljendasime vale lootust või kindlusetust. Universum on nii suur ja teabe hulk mida see sisaldab on nii lai, et kui väita, et teame kõike, siis satume kannatustesse kui saame teada, et oleme eksinud. Kui olla ilma ootusteta, olles avatud uutele kogemustele ja ei väida, et teame kõike, nii nagu väiksed lapsed on aukartvad ja hämmingus iga väikese asja üle, siis see kindlasti aitab kaasa meie ootuste maha jätmisel.
Võltslootus on teadmine või tahtmine mingisuguse eesmärgi osas, et see õnnestub kindlasti hästi, ilma nägemata suuremat pilti miks see ei pruugi õnnestuda. See on nagu süüa töödeldud toitu iga päev, uskudes, et see on sulle hea, kuigi tegelikult põhjustab see kahju. Samuti võib see ilmneda kui uskuda, et mõni suurem müstiline jõud langeb taevast alla ja lahendab kõik meie probleemid. Selle asemel tuleks igapäeva elus lihtsalt rakendada erinevaid meetmeid, et lahendada iseseisvalt oma olukorrad ja võtta oma elu eest täielik vastutus.
Kindlusetus või ülekindlus tuleneb võltslootusest, tagades meile, et see, mida me usume, on tõsi ka siis, kui see ei pruugi olla. See on pimesi uskumine millegisse, ilma et oleksime olukorda sügavamalt vaadelnud. Seda võib pidada ka hoolimatuks käitumiseks ja mingil määral ka võltsentusiasmiks. Põhiprobleem on see, et sageli võetakse asju enesestmõistetavalt. Usk ise on vajalik meie vaimule, kuid see on suletud teiste teabeallikatega. Väites, et sinu tee on üks ja ainus, saab olla vaid kindel märk sellest, et inimene on seotud oma kindlusetusega.
Egotsentrismi puhul keskendutakse kogu tähelepanu iseendale. Arvatakse, et olukorra tähtsus on ainult enese kohta ja et oma tunded on teistest tähtsamad. See on ahne ja ei võta kedagi teist arvesse. Me kõik mängime üksteises eludes uskumatult palju rolli ja kui me ei hinda teiste inimeste mõju enda ümber, siis see põhjustab kannatusi. Võttes aega oma päevast, et aidata abivajajat või isetult teha annetusi, ilma et midagi vastutasuks ootaks, on tegevused, mida saame kasutada vabanemaks olemast egotsentriline.
EGO kolm vajadust
Ego kolm vajadust või eesmärki on väljendus, et me ei ole piisavad sellisena nagu me oleme ja et meil on vaja midagi enamat, et tunda end kaitstult ja kehtestatuna. See võib olla füüsiline asi, näiteks vajadus omada rohkem raha, et ennast paremini tunda või midagi seepärast, mis vajab ametlikku tunnistust või kraadi, enne kui tunned ennast väärilisena. Mitte, et see oleks viga selliseid asju omada, aga kinnisidee, et vajad midagi rahulduse saamiseks, muutub kannatuste põhjuseks.
Omandamine on see, mida arvame, et vajame või tahame, kuid see on tavaliselt hoopis midagi, mida me tahame rohkem kui tegelikult vajame. Seda maski nimetatakse ka “Saavutamiseks” ja see energia on selline, et vajame midagi välist, et tunda end turvaliselt või olla teiste silmis rohkem vääriline. Tavaliselt on sellel füüsiline olemus, nagu materiaalsed omandid, millest saame kinni hoida.
Kogumine on see kui vajame “rohkem, rohkem, rohkem!” Isegi siis kui sul on juba piisavalt. See on selline tunne, mis ei ole kunagi rahul, olenemata sellest, kui palju Sul juba olemas on. (toim.: siinkohal aitab tänulikkuse väljendamise praktika)
Saamine on protsess, mille eesmärk on saavutada kindel siht. Olgu see mingi sotsiaalne staatus või maine. Tavaliselt juhib seda eneseväärikus, et end ennast hästi tunda praeguses eluetapis. Seda väljendatakse tavaliselt öeldes: “Ma olen õnnelik, kui juhtub ____” või “Ainult pärast ____ on asjad paremad”. Et leiada rahu, tuleb leida õnne igas hetkes, mil me praegu oleme ja liikuda edasi ilma igasuguste lisa vajadusteta.
EGO kolm kiindumust
Järgmised kolm maski on viimased ja neid nimetatakse meie kiindumusteks. Need on asjad, mida me alateadlikult iseendile ütleme, et neid vajame ja ilma nendeta kannatame. Selle etapi läbimiseks on eelduseks leida tasakaal selles osas mis meil on kui see on olemas ja lasta asjadel minna, kui tuleb see aeg. Kui elame sellises olekus, mis võimaldab asju või inimesi hoida ja seejärel neil minna lasta, siis saame ületada kannatusi. Kui oled liiga kiindunud oma varasse, oma sõpradesse ja perre või oma uskumustesse, mida teised sinust arvavad, siis mõistad lõpuks, et kõik need nn. “kingitused” võivad põhjustada kannatusi, kui me oleme nende hoidmises liiga kinni. Armastage tõeliselt ja tugevalt kõiki oma elu imelisi osi ja olge valmis edasi liikuma, isegi kui need ära võetakse. „Lõppude lõpuks kaotate ju järgmise 500 aasta jooksul ka oma töö!” -Maha Vajra. Seega armastage elu nüüd ilma minevikku või tulevikku kiindumiseta!
Füüsilised kiindumused hõlmavad meie omandeid, asju, mida ostame ja omame nagu riided, maja, autod ja raha, kuid hõlmab ka meie füüsilisi kehasid. Me oleme seotud sellega, kuidas me füüsiliselt tunneme, kui tunneme valu või rõõmu. Paljud meist on seotud olemasoleva olukorraga ainult hea enesetunde tõttu ja seetõttu ei söö nad toite, mis neile ei maitse või ei tee trenni, sest siis kogetakse ju valu. Kaotades oma kiindumused, saame hakata sööma meile kõige paremini sobivat toitu ja hakkama tegutsema tervist soodustavatel viisidel. Kui usume, et me vajame neid füüsilisi sensatsioone õnnelikuks olemise saavutamiseks, siis oleme andnud ära oma jõu materiaalsetele asjadele ja need hakkavad põhjustama meile kannatusi.
Emotsionaalne kiindumus seisneb valdavalt selles, et olla seotud oma tunnete ja suhetega teiste inimeste osas või ideest nendega olemises. Kui tunneme, et meil on vaja kedagi, kes meid täiuslikuks teeks, oleme emotsionaalselt seotud selle kogemusega ja saame kannatada, kui see isik või tunne läheb ära. Tunnete omamine on meie inimkogemuse üks väga oluline osa, kuid olla mingist kindlast tundest alati sõltuv, pole meile loomupärane. Inimestena kogeme laias valikus emotsioone, need tunded eksisteerivad, et õpetada meile õppetunde ja lisaks aidata meil leida jõudu, mida meil on vaja selle reaalsuse ületamiseks (ärkamiseks). Selleks peame kõigepealt täielikult emotsioonide tulemitega ennast lahti siduma ja väljendama armastust igas olukorras. Praktiseeri Õnnelikkust ilma põhjuseta!
Mõttelised kiindumused on just need mõtted, mis liiga tihti jooksevad läbi meie tähelepanu. Proovi mõneks ajaks mitte mõelda ja mõista, kui palju Sa oled oma mõtetest ja arvamustest sõltuv. Meie meeled on selleks, et aidata meil kogemusi tõlkida, kuid sageli hakkame me hoopis praegust hetke liiga ratsionaliseerima (olukorda mõtestama), selle asemel et lihtsalt tagasi astuda ja seda kogeda. See mask on seotud meie identiteetide ja isiksustega. See on see, keda me arvame, et me oleme, see kellena meie ego ütleb et me oleks. Selle asemel et lasta kõigel olla nii, nagu kõik on. Omada realistlikku vaatevinklit, ilma arvamusteta ja tõlgendusteta. Vabasta end kõigist hinnangutest ja ootustest ning selge meel hakkab Su elu edaspidi saatma.
Sisemine transformatsioon
Nende praktikate tuumani jõudmine tähendab võtta aega, et jälgida kõiki oma varasemaid kogemusi ja nendest õppida. Kindlasti võib meenuda mõni hetk oma minevikus, kus igaüks neist 21-st maskist oli aktiivne. Seega on kaks varianti et kas õppida mineviku õppetundidest või luua oma tulevikus rohkem samu kogemusi (ehk kannatusi). Kui soovid oma tulevikus rohkem õnne ja armastust luua, tuleb sul õppida oma minevikust ja ka olevikust. Saada armastust ja andestust iseendale ja kõigile neile, kes sinu elus õpetasid sind, olenemata sellest, kui valus see õppetund oli.
Mida rohkem neid maske ja meie varasemaid kogemusi vaadelda, seda rohkem saame neist õppida ja ületada kannatusi, mida me ise endale põhjustasime. Aja ja praktikaga, kui kõik läbida ja anda andeks kõigile, kes on sulle kunagi valu põhjustanud, aksepteerides kogemusi kui oma hinge õppimisvõimalusi, jõuad sisemise rahu seisundisse, mida võiks kirjeldada ka kui valgustatust. See on avatud olek, sinu kaudu läbiv energia ja energia vool, millest sa ei hoia enam kinni, sa lihtsalt õpid sellest ja näed iseennast kõige sees, mis sind ümbritseb.
Pea meeles: võta aega, et tuua oma tähelepanu tagasi õnnelikkuse kogemisele pärast iga integratsiooni tegemist. Kõikidest eksisteerivatest tunnetest ja emotsioonidest, mida sa võiksid igal hetkel kogeda, miks mitte valida õnnelikkus?
Kokkuvõtteks
Oma kannatuste teadlik jälgimine võimaldab meie kõrgemal armastusel särada tumedamatele sügavustele, kuniks saame tõeliselt rahus olla iseendiga.
Tänan sind südamest, et võtsid hetke, et kogu postitus läbi lugeda! Kui tunned, et see mõttekäik sind toetas ja teised peaks ka seda teadma, siis jaga seda teistega. Julgustan sind jätma kommentaari, kuidas sina end selle teema osas tunned ja mis mõtteid see tekitas.
Soovin Su teele palju kergust ja mängulisust.
Allikad:
https://articles.spiritsciencecentral.com/21-masks-ego-alleviating-suffering-emotional-integration/
https://www.youtube.com/watch?v=-ZN2oaxco80
https://www.youtube.com/watch?v=sDtXpdbwKDk
https://www.youtube.com/watch?v=tV3bYKHV3Eo
Tõlge, täiendus ning kaanekujundus:
Franz Krusenberg
